Nüüdseks olen Gurgaonis olnud juba mõned päevad. Esialgne shokk üle elatud ja pisut rohkem ringi vaadata jõdnud. Kõik, mis räägiti on tõsi! Lehmad jalutavad mööda kiirteed, absoluutne liiklusreeglite puudumine. Niipalju kui kohalikud rääkisid, on põhjus selles, et enamus inimesi on endale load lihtsalt ostnud. Seetõttu ei oska nad ka normaalselt sõita.. No ja siis need slummid. Täiesi hämmastav, kus inimesed elada võivad. Mingi telgilaadne ehitis pappkarpidest kokku pandud ja voila- siin on meie maja! Umbes kümne meetri kaugusel on see-eest uhked villad. Et siis nii 90% elanikes elavad allpool vaesuspiiri ja ülejäänutel on tore elu. Põhimõtteliselt ei ole sa siin keegi kui sul ei ole vähemalt paar koduabilist (tänapäeva orja) ja autojuhti. Isegi meil-praktikantidel- käib teenija tube koristamas. Ja seda meeeeegaodava raha eest. Positiivsest küljest vaadatuna pakuvad need rikkad palju tööd :P Et siis absoluutne kaootilisus!! Üldiselt on linn ikka väga must, aga samas superilus. Peab lihtsalt ise nägema.. Kahjuks ei ole veel loodusesse jõudnud, aga järgmine nädal väike safari plaanis..
Eile sai kohalike AISEClaste peol ka ära käidud. Väga lahedad inimesed. Avatud, sõbralikud ja seiklushimulised. Kodune tunne tekkis igatahes..
Kõige lahedam oli siiski peole minek. Istusime kolmekesi riksa peale. Mul oli tollest juhist niiiiiii kahju. Vaeseke väntas elu ees. Katsu ise kolme inimest ratta peale võtta ja siis pool tundi maha mööda künkaid sõita.. Ma kartsin, et tapame ta äkki ära, aga seepeale käis lihtsalt kommentaar, et Indias nii asjad toimivadki. Njah, võtab harjumist..
No comments:
Post a Comment